Seoses külmade tulekuga on paljudes majades ja korterites tekkinud probleem akende „higistamisega”.
Sageli arvatakse, et probleem on akendes, kuid enamikel juhtudel on tegemist majas oleva üleliigse niiskusega, mis kondenseerub aknapinnale, kui kõige jahedamale pinnale ruumis.
Kuidas tekib majja niiskus?
Ehitusaegne niiskus kaob aeglaselt
Näiteks uute kivimajade puhul läheb sageli vaja kahte kütteperioodi enne kui ehitamisega tekkinud niiskus majast täielikult konstruktsioonidest eralduks.
Niiskusallikad ruumis
Niiskust eraldub majja vannis ja dušši all käies, süüa tehes, pesu pestes ja toas kuivatades. Ka toataimed ning ka inimene ise eraldab niiskust.
Kui see niiskus majast välja ei pääse siis tekibki kondensvesi aknapindadele.
Enamikel juhtudel on probleemiks halb ventilatsioon ja ka küttekehade puudumine akende tsoonis, et akna sisepinna temperatuur ei langeks liiga madalale.
Mida ette võtta?
- Ventilatsioonisüsteemi puhastada või täiustada, et tagada, et liigne niiskus ruumist välja viidaks.
- Tagada sooja õhu juurdepääs aknapindadele. Mõnel juhul võivad näiteks ka kardinad takistada sooja juurdepääsu akna sisepinnale.
- Tuulutada regulaarselt ruume aknaid mõneks ajaks avades.
- Kuivatada kondenseerunud vesi, et ei tekiks hallitust.
Maja kavandamisel tuleks kondensvee probleemiga kindlasti arvestada ning tagada korralik ventilatsioon ning paigutada akende alla küttekehad, mis suudavad akende sisepindade temperatuuri hoida piisavalt kõrgel, et ei tekiks kastepunkti aknapinnale. Ja loomulikult kehtib siin ka reegel, et mida soojapidavamad aknad seda parem.
Kas Sinul on olnud probleeme akende „higistamisega”?
