Paraku aga esineb praktikas tihti juhtumeid, kus maja ehitamine käib ainult arhitektuurse (eskiis)projekti alusel ning konstruktiivne osa on läbi mõtlemata ja lahendamata – ploki valiku teeb kas tellija ise või jätab selle ehitaja teha. Kui tegemist on nt. lihtsa ühekordse majaga, siis enamikel juhtudel suurt ohtu polegi – seintele mõjuvad koormused on suhteliselt väiksed ning „Eesti keskmine“ plokk Fibo3/200 on piisav. Kui aga maja on arhitektuurselt keerukas, kahekorruseline, kandvate seinte vahekaugus on suurem kui 4-5 m, seintes on suured aknad, müürile toetatakse suure sildega talasid jne, tuleb seinte kandevõimet kontrollida ja vastavalt sellele sobiva tugevuse ja paksusega plokk valida – see on aga projekteerija töö. Sõprade ja tuttavate nõuandeid kuulates ja ise otsustades võib tekkida oht, kus sein ehitatakse kas liiga nõrk või ebaotstarbekalt tugev. Kumbki variant pole hea: esimene variant on lausa ohtlik, kuna seina kandevõime pole piisav ja see võib puruneda, igaks juhuks paksema või tugevama ploki kasutamine pole aga majanduslikult, ehituslikult ja keskkonna seisukohast otstarbekas.

Mittekandvad vaheseinad ehitatakse üldjuhul 100 ja 150 mm paksustest Fibo3 ja Fibo5 plokkidest. Ploki valikul saab määravaks seina kõrgus, avade mõõtmed, hulk ja paigutus seinas, heli- ja tulepüsivusnõuded. Kõige väiksem ja kergem plokk Fibo3/100 on piisav korterite, elamute ja muude hoonete vaheseinte ehitamiseks.