Sammumüra on sagedaseks mureks endisaegsetes korruselamutes, õppeasutustes, ühiselamutes ja kontorites, aga samuti ka uusehitistes. Üks tõhusamaid viise sellise olukorra lahendamiseks on olemasolevale vahelae konstruktsioonile õhukese ujuvpõranda rajamine. See lahendus koosneb sammumüra isolatsioonist, sellele valatavast betoonist/segust ja põrandakattest. Järgnevalt anname soovitusi selliste süsteemide ehitamiseks.
Esmalt tuleb hinnata aluspinna tasasust – sageli erinevad paneelide vahelised kõrgused sentimeetrites, ka võib olla probleemiks tubade erinev kõrgus. Kõvera põranda nivelleerimiseks ja kommunikatsioonide „peitmiseks“ sobib hästi kergkruus. Enamasti kasutatakse kõige peenemat fraktsiooni 2…4 mm. Kuni paarikümne sentimeetrises kihis ei vaja see tihendamiseks mehhanisme, nt pinnasetihendajat.
Kergkruus on umbes 5 korda kergem kui liiv, samuti on eeliseks materjali parem soojapidavus ja paigaldamiskiirus. Ühe ruumi või korteri remontimisel saab kasutada 50 l või 1500 l kergkruusa kotte, suuremate pindade ja enam kui 20 m³ mahu korral puistena tarnet ja puhuriga paigaldamist. Puhuragregaat suudab materjali puhuda umbes 15 meetri kõrgusele st umbes viiendale korrusele.
Oluline on jälgida, et kasutatav materjal oleks kuiv, seda eriti kui ümbritsevates konstruktsioonides on niiskustundlikke materjale (nt puit, saepuru-, OSB- ja kipsplaat). Enne kergkruusa paigaldamist tuleb aluspinnas olevad augud ja praod sulgeda, et materjal ei saaks ära valguda.
Põrandal on mitmesugused kommunikatsioonid, aluspind ei ole sile, selles on augud.
Kergkruusaga saab kiirelt põranda taastatud.
Sammumüra villa paigaldus.
Sammumüra vill on paigaldatud.
Paigaldatud on kile ja servalint, käib võrgu paigaldus.
Segu on isevalguv, tänu fiiberkiule kerkib võrk segu sisse, aga mitte pinda.