Minu käest on mitmed inimesed küsinud, mida peaks tegema, kui unistuste krunt on osa suuremast krundist. Millest peaks alustama, et näiteks külamehe maatükist sobilik krunt hankida? Panin kirja peamised sammud, mis on vajalikud sellisel juhul läbi teha.
1. Detailplaneeringu algatamine
Maa omanik peab algatama tiheasutustusega alal detailplaneeringu või hajusasustusega alal taotlema maa kruntideks jagamist kohalikus omavalitsuses. Enamasti kaasneb sellega ka maa sihtotstarve muutmine elamumaaks, sest enamasti on need suuremad maalapid maatulundusmaad.
Detailplaneeringu algatamiseks vajalikud dokumendid:
- Detailplaneeringu taotlejal tuleb koos avaldusega esitada detailplaneeringu eskiislahendus. Eskiislahenduses peab kajastuma soovitav maasihtotstarve (sihtotstarbed), uute kruntide ja hoonestusala suurused ning hoone (te) korruselisus.
- Eskiislahenduses tuleb veel ära näidata kavandatavad juurdepääsuteed.
- Katastriüksuse plaan.
- Volitatud isiku puhul volikiri.
- Kinnistusraamatu väljavõte.
2. Detailplaneeringu menetlemine
Kui detailplaneering algatatakse siis tuleb kokku panna põhalikum dokumentatsioon, mida siis mitmes etapis vastav komisjon läbi vaatab ja enamasti täiendada palub.
Detailplaneeringu menetlemine võtab enamasti aega u. 1 aasta või enam, hajusastustesega piirkonnas saab seevastu kohalik omavalitsus oma vastava korraldusega, otsuse kruntide moodustamiseks, vastu võtta.
Taotluses peab tooma ära ka kõik krundiga seotud kommunikatsioonide lahendused ja juurdepääsuteed ning kooskõlastused. Kui suur peab olema minimaalselt krundi suurus, on kohaliku omavalitsuse otsustada – need on omavalitsuste kaupa erinevad. Näiteks võib omavalitsus kehtestada, et hajusastusega piirkonnas peab minimaalselt krundi suurus olema 2000 või 3000 m2. Tiheasustusega alal aga näiteks üle 1000 m2. Kuid alati on võimalik taotleda ka erandeid.
Detailplaneeringu puhul on vastava dokumentatsiooni kokkupanemine ja menetluse läbiviimine pikk protsess. Detailplaneeringu menetlemise kiirus sõltub ennekõike kohalikust omavalitsusest aga ka kooskõlastuste hankimisest ning dokumentide korrektsest koostamisest.
3. Uute katastriüksuste moodustamine
Kui detailplaneering on kehtestatud või tehtud omavalitsuse poolt otsus kruntide moodustamiseks, annab omavalitsus välja vastavad korraldused uute katastriüksuste moodustamise kohta. Selleks võib kuluda u. 1 kuu.
4. Krundi ostmine
Alles seejärel kui katastriüksused moodustatud ja maakatastirsse kantud, saab teha krundi ostutehingu.
Kokkuvõtteks:
Kui tegemist tiheasustusalaga, siis kulub detailplaneeringu menetlemiseks palju aega ning ei soovita enne teha rahalisi tehinguid, kui on selge, et detailplaneering vastu võetakse ja kehtestatakse.
Kui aga huvipakkuv maalapp on suuremast asulast väljaspool, hajusasustusega piirkonnas, saab omavalitsus oma korraldusega uued krundid moodustada. Oluline on teada , et iga konkreetne juhtum vaadatakse läbi eraldi ning omavalitsus võib krundi moodustamisest keelduda või seada lisatingimused.
Head kruntide otsimist!
