Ei ole olemas maja, mis ajahambale ideaalselt vastu peaks. Iga maja vajab hooldamist. Maja kavandamisel on mõistlik ka kohe hooldusvajadusele mõelda, sest kõik me tahame ju, et meie vara säiliks ja oleks pidevalt korras.
Mis on maja puhul põhilised probleemid, mis tekitavad maja „enneaegse vananemise“? Kõige sagedasem probleem on seotud niiskusega. Millest sellised probleemid peamiselt tekivad?
Täpsemalt tuleks vaadelda kahte valdkonda: väline niiskus ja majasisene niiskus.
Väline niiskus
Väline niiskus tekib peamiselt vihmaveest ja lume sulamisel tekkivast veest.
Meie kliimavöötmes on kindlasti kõige sobilikum viilkatus, mis aitab hästi vett juhtida ja mis lisaks kaitseb tänu väljaulatuvale räästale ka fassaadi. Nii on osa fassaadist paremini kaitstud vihma eest ja seinad püsivad kuivemad. Sajandeid järgiproovitud viilkatused saavad vihma ja lumega edukalt hakkama.
Lamekatused võimaldavad majale anda tänapäevase arhitektuuri, kuid toovad kaasa sageli probleeme. Minimaalse või pea olematu kaldega katustele jääb vesi sageli lõikudesse seisma. Samuti kasutatakse katusel sageli sisemist äravoolu, mistõttu on sagedased ummistused või külmumised, mis võivad katusekatet lõhkuda.
Minu soovitus on lamekatuse korral kasutada lahendust, kus ühelt küljelt oleks katus avatud ja räästaga ning vesi saaks voolata klassikaliselt vihmaveerennide ja – torude kaudu majast eemale.
Lamekatuste teine probleem on kindlasti see, et fassaad on rohkem avatud vihmale ja seetõttu ka võimalusi rohkem niiskusprobleemide tekkeks.
Vihmaveerennid ja torud
Katkine või valesti lahendatud vihmaveetõrje tekitab majale kiiresti suurt kahju. Vihmavesi tuleb suunata majast kaugemale. Ideaalne oleks, et maja paikneks krundi suhtes veidi kõrgemal, et vesi saaks voolata majast alati eemale. Ka sadevee drenaažist on abi, kuid sellele ei saa jääda lootma suurte sadude või sulavee ajal, sest sellel ajal ei ole drenaažist suuremat abi.
Suurimaks probleemiks on ennekõike see, et katiste või valesti suunatud vihmaveetorude tõttu saab fassaad või maja sokkel pidevalt liigniiskust ja ei jõu välja kuivada. Kui fassaad või soklikrohv väljakuivamata jääb ja ära külmub siis on paratamatu ka piirdekonstruktsiooni kahjustumine.
Majasisene niiskus
Majasisene niiskus on järjest suurem probleem. Ehituses on kasutusele võetud järjest õhukindlamaid konstruktsioone, et saavutada majade paremat soojapidavust, kuid koos sellega on tekkinud järjest rohkem probleeme niiskusega.
Kuidas saab majja niiskus? Niiskus jõuab majja nii ehitamise ajal kui ka inimese enda tegevuste kaudu nagu näiteks pesemise, toidu valmistamise, kodutaimede aga ka inimese ja koduloomade kaudu. See niiskus jääb majja ja halvemal juhul kondenseerub külmadele pindadele ennekõike akendele või välisseinte nurkadesse. Kui selline suur niiskus püsib pikemat aega siis tekivad hallitused ja muud probleemid.
Maja vajab ventileerimist, et ruumidesse tuua puhas õhk ja välja viia saastunud õhk ning niiskus. Vanasti toimis hästi loomulik ventilatsioon, kus külm õhk tuuakse sisse akende, uste ja muude õhutusavade kaudu ning soe sisemine õhk liikus läbi korstna välja. Kuna selle lahendusega läheb kaduma ka palju soojust, kasutatakse järjest enam sundventilatsiooni. See võimaldab õhuvahetust paremini reguleerida ja stabiilset keskkonda tagada.
Oluline on teadvustada, et korraliku ventilatsioonilahenduse väljaehitamine on tänapäevase maja puhul möödapääsmatu. Pole niivõrd oluline, kas lahendus on loomuliku või sundventilatsiooniga, kuid igasse ruumi peab leidma lahenduse, kuidas õhuvahetust tagada.
Nii välise kui sisemise niiskuse kontrolli all hoidmiseks tuleb arvestada hooldusvajadusega. Näiteks, kui avastada õigel ajal katkine vihmaveetoru, see kohe ära parandada või fassaadikrohvi pragunemisel see korda teha. Samuti näiteks vahetada korrapäraselt ventilatsioonisüsteemis filtreid, et tagada piisav õhuvahetus. Mõistlik oleks luua hoolduskulude katmiseks iga aastane reserv, et korraliku hooldamisega saaks alati õigeaegselt tegeleda.
