See aasta on toonud mitmete eelmise kinnisvarabuumiga seisma jäänud projektide edasiarendamise. Mis on kindlasti ju väga positiivne. Sageli on need projektid, mis on jäänud poolikuna aastateks seisma ning nüüd siis uuesti töid alustatud. Paljud neist on ostetud ülesse sundmüüki pandud varadest ning seetõttu ostuhinnad väga soodsad.
Nii peabki olema, et uued kinnisvaraarendajad võtavad riski ja viivad algsed projektid lõpuni või leiavad muu lahenduse. Olen oma kodukandis mitmel sellisel projektil hoidnud silma peal ning jälginud, kuidas ehitustööd jõudsalt edenevad. Nüüd, kus järg on jõudnud ühel sellisel objektil välisviimistluse kätte, tekkis imelik tagasilöök.
Maja värvid, värvide kokkusobimine ning viimistlusmaterjalide kasutamine riivab silma. Maja puhul on kasutatud välisfassaadis nii voodrilauda, steni fassaadiplaate, luja plaati. Aknaraamid ja veeplekid, vihmaveepüstikud ning välisuksed on erinevat värvi.
Kokkuvõttes maja välisilme on rikutud ja ilust on asi kaugel. Ma ei taha uskuda, et arhitekt selle niimoodi ette nägi, et värvilahendus ja materjalivalik nii „mitmekesine” peaks olema. Pigem kahtlustan, et arendusprojekti raames on kokkuhoiu mõttes tehtud sellised valikuid. Jääb mulje, et fassaadiplaatide kasutamine on tingitud sellest, et seda jäi kuskil mujal objektil üle ning näiteks tumedat värvi aknaraamid on vahetatud valgete aknaraamide vastu seetõttu, et hoida kokku mõned kroonid.
Kuigi ma pean kindlasti lugu kõigist neist, kes riske võtavad ja kinnisvaraarendusega praegu tegelevad, usun ma, et töid peaks tegema niimoodi, et lõpptulemus silma ei riivaks. Valides õiged värvid ja materjalid ei muutu maja kindlasti sellisel määral kallimaks, et seda teha ei jõuaks.
Ma usun, et kellelegi ei meeldi elada majas, mis ebamugavust tundama paneb. Seetõttu kutsun ülesse iga majaehitajat ilusat kodu rajama. Maja peab kindlasti ilus olema!
