Kuigi tavaliselt iga võrdlus on mõnevõrra subjektiivne, on see siiski vajalik, et saada kätte tervikpilt ja selle alusel oma valik teha. Kivimajade puhul taandub valiku tegemine suuresti konkreetse põhimaterjali omaduste ja töömahukuse võrdlemisele. Vaatame lähemalt ühte võimalikku valikut teemadest, mida võiks kivimaja puhul võrrelda, et seeläbi endale otsuse tegemiseks üldpilti kujundada.
Terviklahenduse olemasolu
Täna on kivimajade puhul turul suur hulk erinevaid materjale, kus pakutakse ühe materjalitootja poolt, kas pea terviklikke konstruktsioonide lahendusi või siis suuremat osa sellest. Miks on terviklahendus oluline? Kõige lihtsamalt öeldes, tagab ühesuguse materjali kasutamine konstruktsiooni parema toimimise, mistõttu esineb vähem pragusid ja deformatsioone. Põhjus ennekõike selles, et konkreetse ühe materjali mahukahanemised ja kujumuutused toimuvad konstruktsioonis ühtlaselt. Kui kasutada ühes konstruktsioonis erineva tihedusega materjale siis nende mahukahanemised on erinevad ning tekivad materjalide kokkupuutejoonel paratamatult praod.
Survetugevus
Igal materjalil on oma survetugevus, kuid üldjuhul eramaja puhul, kus ehitatakse ühe- või kahekorruseline maja, ei ole kivimaterjalide survetugevus probleemiks. Pigem on näha, et praktikas kasutatakse ehitamisel üledimensioneeritud konstruktsioone. Küll aga peaks sobiliku survetugevusega konstruktsioone kasutama suuremate sillete puhul või postide juures, kus koormuspunktid on suuremad.
Üledimensioneerimise vältimiseks tasuks projekt konstruktiivselt lasta läbi arvutada ja sellele vastavalt valida materjalide survetugevus.
Välisseinte paksus ja soojapidavus
Mida paksem on välisseina konstruktsioon seda rohkem võtab see ära maja põrandapinda, vajab suuremat vundamenti ning suurendab selle võrra maja ehitushinda. Tihedamad ja suurema survetugevuse betoonkividest konstruktsioonid võimaldavad välisseina paksust hoida mõistlikuna. Suurema paksusega kergplokid viivad välisseinte paksuse mõnevõrra suuremaks.
Kivikonstruktsioonide soojapidavus sõltub suuresti sellest, kui hästi suudetakse konstruktsioon soojustada, et kuskile ei jääks külmasildasid. Üldjuhul mida ühtlasem ja paksem on soojustuskiht seda vähem on külmasildade riske. Välisseinte paksuse ja soojapidavuse vahel tuleb leida mõistlik seos ning vaadata maja soojapidavust tervikuna, mitte ainult välisseina konstruktsiooni.
Töömahukus ja tööde kiirus ning hind
Eramajade puhul on levinud peamiselt kergplokkidest ehitatavad kivimajad. Plokkide suurused ja kaalud on paika pandud selliselt, et nende tõstmine ja paikasättimine on igale töömehele jõukohane. Seetõttu on tihedamad plokid väiksemate mõõtudega, kui näiteks poorsemad kergplokid, kuigi kaalult samas suurusjärgus. Ehitamise kiirus sõltub suuresti plokkide mõõtmetest ning mida suuremad plokid seda, kiiremini tööd edenevad.
Maja konstruktsioonide hind sõltub materjalide maksumusest ning töö maksumusest, mis peaks sisaldama nii tellingute, töövahendite ja abivahendite maksumust. Seetõttu peaks võrdluses hindama alati võimalusel konstruktsiooni ehitamise tervikhinda. Maja valmis välisseina m2 maksumus annab küll teatud ülevaate, kuid näiteks sillused või töömahukad ja kallid monoliitsed r/b vahelaed mõjutavad tervikhinda oluliselt.
Ehitustööde riskikohad
Enamik kiviplokkidest välisseinalahendusi kaetakse lisasoojustusega, mis vähendavad mõnevõrra müüriladumiste eksimuste mõju. Kuid sellisel juhul on ülimalt oluline tagada kvaliteetne töö soojustuskihi – tuuletõkke tegemisel.
Ühekihiliste poorbetoonplokkide puhul tuleb panustada müüritööde kvaliteedile, sest võimalikud vahed plokkide vahel ja muud võimalikud puudused konstruktsioonis mõjutavad konstruktsiooni soojapidavust olulisel määral.
Olenevalt konstruktsioonist tuleb alati teha enda jaoks selgeks konstruktsiooni peamised riskid ning hinnata, kuidas neid riske saaks ära hoida.
