Inimene tunneb ennast hästi siis, kui tal on privaatsust. Just seda aitab saavutada korralikult planeeritud ja ehitatud aed. Mida peaks arvestama oma kodule aia ehitamisel?
1. Aia materjal
Levinuim aia materjal tänavapoole jäävas küljes on puitaed. Seda ühelt poolt seetõttu, et siis on õnnestub paremini aeda varjata tänaval kõndijate pilkude eest. Teiselt poolt seetõttu, et puitaed on tugev ja korraliku puitmaterjali saab viimistleda sobivasse värvitooni, mis majaga kokku sobib ning kodule väärikust lisab. Puitlippide eeliseks on ka see, et seda saab paika panna nii klassikaliselt vertikaalselt, kui ka näiteks horisontaalselt või kaldu. Samuti annab luua puitaiale omanäolisust, kui kasutada erineva kujuga ja laiusega aialippe.
Samuti kasutatakse tänavapoolsel küljel nii metallist aedu, valatud või laetud müüre samuti nende kombinatsioone puit- ja metallaiaga ning loomulikult ka kõikvõimalikke erinevaid võrkaedu.
Sisemise aiana (kruntide vaheliste aedadena) kasutatakse vaieldamatult kõige enam võrkaedu, kuid ka muid aiatüüpe. Mõnes omavalitsuses on ka nõudena kirjas, et aedade vahel peab kasutama võrkaedu, et õhk paremini liiguks. Võrkaedadena kasutatakse kõige enam punutud võrkaedu või keevisvõrkaedu nende soodsama hinna tõttu. Vähem kasutatakse keevispaneelaedu, mis on oluliselt jäigemad ning tugevamad, kuid ka hinna poolest oluliselt kallimad. Korralike võrkaedade eeliseks on kindlasti see, et need ei vaja prakiliselt hooldust, kui nad pole paigaldamise käigus või hiljem kahjustada saanud.
Aia kõrgus peaks jääma kuni 1,5 m, sellest kõrgema aia puhul tuleks see kohalikus omavalitsuses kooskõlastada. Aiapostide soovituslik vahekaugus võiks olla 2,5 m või veidi rohkem.
Kindlasti peaks aia materjali valikul jälgima, et see sobiks kokku majaga. Näiteks puitaedade puhul on sagedane, et kasutatakse sama tooni aeda, mis maja põhivärv või maja elemendi värv. Sellisel juhul töötab aed kooskõlas majaga ning kannab tervikpilti.
2. Väravad ja nende asukoht
Väravate asukoha peab valima kooskõlas tänavalt juurdepääsuga, maja asukohaga aga ka näiteks puude asukohaga või muid olemasolevaid piiranguid arvestades. Igal juhul tuleks teha korralik aiaplaan, kus nii sissesõidutee kui ka haljastus põhjalikult saaks läbi mängitud ja parim variant leitud.
Võimaluse korral oleks eelistatum autoväravana liugvärav, sest see võtab vähem ruumi ja on töökindel. Liugvärava puhul peaks arvestama, et see vajab vaba ruumi pikki aeda umbes kuni 1,5 korda värava ava suurusest. Liugvärava puhul on mugav kasutada automaatikat ja puldist väravat avada. Liugvärava vast ainsaks miinuseks on kallim hind.
Tiibvärv on kasutusel nii auto- kui ka jalgväravana ja on väga levinud valik. Samuti on tiibvärv ka soodsama hinnaga kui võrrelda liugväravat. Autoväravana vajab tiibvärav palju avanemisruumi ning talvel vajab korralikku lumekoristust, et väravaid saaks üldse avada. Üheks miinuseks on ka see, et tuule korral tuleb ettevaatlik olla, et värava avamisel tuulepuhangu tõttu väravaga auto või inimene pihta ei saaks ning seetõttu peaks olema võimalik väravaid avatuna fikseerida. Ka tiibväravate puhul on võimalik kasutada avamisautomaatikat, mis väravate kasutamise palju mugavamaks teevad.
3. Naabritega kooskõlastamine
Aia ehitamine on kindlasti üks selline töö, mis vajab kooskõlastamist naabritega. Soovitav on varakult naabrit teavitada, et plaanis hakata aeda ehitama või olemasolevat aeda uuema vastu vahetama. Koos tuleks käia läbi piiripunktid ja veenduda, et need on õiged. Hea oleks ka peale aiapostide paigaldamist koos naabriga töö üle vaadata. Ka väike eksimus võib naabrid tülli ajada ja piiride küsimuses peab alati täpne olema.
Naabrile tuleks teada anda, kaua tööd kestavad ja milline aed saab olema. Oluline on ka kokku leppida, kummale poole aiapostist aed paigaldatakse. Üldjuhul tänavapoolsele aia puhul pannakse aed väljapoole ja naabritevahelise aia puhul sissepoole, kuid see kokkuleppe küsimus.
Mõnel pool on kuulda, et aia ehitamise kulu jagatakse naabrite vahel pooleks, kuid see käib rohkem „hea tava“ kategooriasse kui igapäevase elu juurde. Aga kindlasti võib naabrile sellise ettepaneku teha, sest mõlemad pooled peaksid olema huvitatud korralikust aiast. Kulude katmine naabri poolt sõltub kindlasti ka aia maksumusest, kui plaanis ehitada kallist materjalist aed siis on väiksem tõenäosus, et naaber rahakotiraua avab.
Kõige mõistlikum on aiaehitus ette võtta siis kui suuremad aia planeerimis- ja haljastustööd on juba tehtud. Siis pole karta, et tehtud töö kahjustada saab ning korralik aed pakub pikaajalist turvatunnet ja privaatsust Sinu perele.
