Me kõik tahame, et meie uues kodus oleksid head siseviimistluse materjalid ja sageli ei hoita kokku selle arvelt, et saaks parima parkettpõranda, kvaliteetse keraamilise plaadi või näiteks hinnatud firma siseuksed. Ehitusfirmad enamasti ei soovi siseviimistluse materjale hankida, kuna üldjuhul on neil pikk tarneaeg ja ehitusfirmad ei soovide endi jaoks võtta lisariski, kui tarne venimise tõttu tuleb tellijale trahvi või viivist maksta.
Levinud praktika on see, et tellija ise hangib olulisemad siseviimistluse materjalid ja tarnib need objektile enne paigaldustööde algust. Tundub, et see on hea skeem, kõik peaks rahul olema. Milles siis probleem?
Riskid tekivad materjalide paigaldamisega
Siis kui tellija annab materjali ehitajale üle, tuleks ka vormistada korralikult materjalide üleandmise dokumendid. Materjalide üleandmise akti juurde on väga soovitav lisada ka konkreetsete materjalide paigaldusjuhised ning võimalikud eritingimused, mida materjali tootja antud toote kohta on väljastanud.
Sellist formaalset materjalide üleandmist enamasti tellija poolt ei tehta ja sellest väiksest tegemata jätmisest võib hiljem tekkida suurem probleem. Enamasti ei tee seda tellija seepärast, et ta kohtleb ehitajat kui professionaali, kes on sarnaseid materjalid palju paigaldanud ning ei pea seetõttu oluliseks paigaldusjuhiseid edastada või neile viidata. Sageli see ka nii on, kuid järjest tekib juurde uusi tooteid, mille osas kogemus ehitajal võib puududa või siis aetakse segamine mõne sarnase tootega, mille puhul võivad olla mõned täiendavad eritingimused, mida ehitaja ei tea.
Näiteks on levinumad probleemid erinevate liimidega ja segudega, mille kasutamisel rikutakse kallihinnaline materjal, kas osaliselt või olulisel määral ära. Sageli võtab kahjustuste tekkimine mõnevõrra aega ja kuna siseviimistlusmaterjalide paigaldus toimub maja ehitustööde lõpetamisfaasis siis võib juhtuda, et probleemid enamjaolt ilmnevad tellija jaoks alles siis, kui ehitaja oma tegevuse objektil juba lõpetanud ja ka rahad tööde eest kätte saanud.
Loomulikult võtab siis tellija ehitajaga ühendust ja palub tulla olukorda vaatama ning parandustöid tegema. Sealt edasi aga ei pruugi asjad tellija mitte alati kiiresti laheneda.
Probleemi põhjuse ja lahenduse leidmine võtab aega
Kindlasti on ehitusfirmasid, kes nähes olukorda võtavad kohe vastutuse ja teevad oma kuludega puudused korda. Siiski esineb olukordi, kus asjad kipuvad venima ja oluliseks muutuvad dokumendid.
Ehitaja vaatenurgast on selliste kallihinnaliste viimistlusmaterjalide parandamine väga kulukas ja seetõttu otsitakse võimalusi sellest pääseda. Näiteks öeldakse, et probleem on materjalist tingitud (ja mõnel juhul see võibki nii olla), probleem on tingitud valest niiskusrežiimist materjali hoidmisel või näiteks valesti ladustamisel tellija poolt, puudusid konkreetsed paigaldusjuhised, puudusid täpsed nõuded liimile, segule või muudele kinnitusvahenditele jne.
Tulemuseks olukord, kus tellijal tuleb sageli näha suurt vaeva, et tõendada ehitusfirma ees, et probleemid on tekkinud paigaldustööde tõttu. Vahel on vajalik ekspertiisi tegemine, vahel saadakse peale pikaajalist kauplemist omavahel kokkuleppele.
Materjali ise hankides ja edasi andes ehitusfirmale anna edasi ka vastutus
Kokkuvõttes tuleks tellijal alati eraldi ehitusmaterjali ostes ja ehitusfirmale üle andes, see fikseerida üleandmise dokumentides ning fikseerida ja järgida ka materjalide ladustamise ja hoiustamise tingimusi sellel perioodil, kui see pole veel ehitajale üle antud. Siis säilib toote garantii ja edaspidine vastutus läheb üle materjali paigaldajale.
