Selle aasta suur lumekiht vajab sulamist ja see toob kaasa suure sulavee. Nüüd, kus suurem sulamine just tuleku, on paras aeg rääkida sellest, mida kurja võib vesi teha maja vundamentidele.
Kõige suurem probleem võivad tekkida selliste vundamentidega, kus valatud põrandaplaat on toetub pinnasele, näiteks liivale või tuhale. Selliste majade puhul on äärmiselt oluline suunata krundil sulamisvesi vundamendist mööda. Kui suured veekogused vundamendi piirkonnast läbi püüavad joosta võivad need põhjustada pinnase äravoolu. Tulemuseks on tühimikud, mistõttu võivad tekkida vajumised ka põrandaplaadis või näiteks ka vundamendiseinas.
Vajumised lõhuvad omakorda hüdroisolatsiooni ja niiskus pääseb majja, kas läbi põranda või liigub läbi vundamendiseinte ülespoole maja seina kaudu. Kui selline asi tekkinud siis lahendused on juba kallid ja keerulised ning alati on probleemi ennetamine lihtsam, kui hiljem tagajärgedega võidelda.
Sulavee muredest pääsevad need, kes oma majaga mõnel kõrgemal künkal asuvad. Kui maja asub kallakul siis on oluline, et kaevata väiksed kraavid vee juhtimiseks majast mööda. Algul piisab ka lume sisse kraavide tegemisest ja hiljem pinnasesse 10 cm kraavide tegemisest, et suurem hulk vett mujale suunata. Vee suunamisel peaks muidugi arvestama, et seda ei tehta naabri aeda ja üritatakse lihtsalt vesi vundamendist oma krundi piires mööda juhtida.
Eraldi temaatika on sellised piirkonnad, kus krundid ja majad on ehitatud nii madalale, et sulavee ajal on kogu krunt vee all. Sellised majad kipuvad paratamatult saama kahjustusi ning ega mingit imerohtu sellisel juhul olegi. Ainuke lootus sellistes piirkondades on korraliku sadeveedrenaaži väljaehitamine kogu piirkonna jaoks. Alati aga ei aita seegi, kui on ikka madal koht siis ei suuda ka drenaaž vett ära viia.
Neil, kellel pole veel maja jaoks krunt valitud võiksid krundivalikul ka sulavee teemaga arvestada ning võimalusel valida selline krunt, mida lihtsam suurvee ajal kaitsta.
