Sageli kujuneb küttesüsteemi lahenduse valimine üheks aeganõudvamaks ja kaalutletumaks protsessiks maja ehitamise juures. Selles loos tegi omanik ära suure töö ja uuris erinevaid küttelahendusi ning lõpuks jäi valik õhk-vesi soojuspumba peale ühe tuntud kaubamärgi kasuks.
Välja sai valitud üks uusim mudel, mis lubab korralikku kasutegurit ka suuremate miinuskraadide korral. Mõeldud-tehtud.
Õhk-vesi soojuspump pandi ülesse ja kõik paistis igati korras olevat. Soojuspumba displei näitas korrektselt töötavat lahendust ning omanik oli rahul tehtud investeeringuga ja mugavusega, mida soojuspump pakub.
Süsteemi kasutamise 3 kuul aga märkas omanik elektriarve olulist suurenemist. Ta kahtlustas esimese asjana soojuspumpa, kuid seda järjepidevalt kontrollima asudes näitas soojuspumba displei, et soojuspumba kompressor töötab ja süsteem kasutab minimaalselt elektrit. Displeil ei olnud ühtegi veateadet, mis oleks öelnud, et midagi valesti toimiks.
Siiski ei jäänud omanik rahule ja kutsus kohale soojuspumba paigaldaja, kes vaatas kohapeal olukorra üle ja avastas, et kuigi süsteem on õigesti seadistatud ja displei näitas, et kõik toimib korrektselt, ei töötanud tegelikult soojuspumba kompressor. Sisuliselt soojendas see soojuspump vett puhtalt elektri pealt ja mingist soojuspumba kasutegurist ei olnud juttugi.
Veidi hiljem tunnistas soojuspumba tehnik, et selliseid vigasid soojuspumpadega on uuematel mudelitel ka varem esinenud.
Kokkuvõttes:
- Mitte alati ei ole kõige uuemad tehnilised lahendused kõige töökindlamad ning vajavad vähemalt esialgu jooksvat jälgimist, kas kõik ikka korrektselt toimib.
- Isegi siis kui soojuspumba (või mõne muu tehnilise lahenduse) tootja/maaletooja teab, et süsteemide töös võib vigu esineda, ei pruugi nad alati sellest teada anda. Võimalusel palu plaanitava süsteemi kohta mõne kasutaja kontakti, et saada usaldusväärsemat infot.
Usalda aga kontrolli! Kehtib nii inimeste kui ka tehnika kohta.
