Praegu, kus on lõpuks kauaoodatud suvi käes ning ilmad soojemaks muutunud, tuleks kindlasti ilusaid ilmasid hästi ära kasutada ning korralikult puhata. Samas on kõigile teada, et Eestimaa suved on lühikesed ja kõik need, kellel käsil majaehitamine või see plaanides, peavad lisaks puhkamisele ka oma majaga seotud tegevusi plaanima.
Üheks selliseks teemaks on kindlasti maja energiavajadus.
Ühes oma varasemas kirjutises avaldasin arvamust, et ühest küljest on maja küttesüsteemi valimine muutumas järjest rohkem energiasäästliku maja valimiseks. Ja põhjus väga lihtne – mida energiasäästlikum on maja, seda väiksemad on kulutused küttele maja kasutusperioodil.
Teisest küljest kulutatakse aga energiasäästliku maja ehitamiseks rohkem soojustusmaterjale ning nende tootmiseks on kulutatud rohkem energiat ja saastatud ümbritsevat keskkonda. Sellega saadav maja energiasääst on keskkonda tervikuna vaadates küsitav.
Kumb mõtteviis on õigem?
Kas kasutada oma maja ehitamisel rohkem keskkonnasäästlikke materjale nagu näiteks puitu või võtta eesmärgiks võimalikult energiasäästlik maja, kus kasutatatud energiamahukamalt toodetud materjale? Mõlemal juhul on ju sama eesmärk – võimalikult vähe ümbritsevat keskkonda saastada ja energiat kulutada. Esimesel juhul keskendutakse sellel juba materjali valikust alates ja teisel juhul maja pika kasutusea jooksul.
Mõlemal mõtteviisil on õigus ja tegelikult saab kasutada edukalt neid mõlemat ka iga maja ehitamisel. Valides võimalikult energisäästlikult toodetud materjalid, kuid samal ajal jälgides ka maja pikeealist energiasäästu.
Maja eluiga on umbes 50-100 aastat ja selle ajaga annab energiasäästlik maja suurt kokkuhoidu. Tõsi, selle aja jooksul tuleb teha ka kindlasti 2-3 suuremat kapremonti ja need just aitavadki pikaajalist energiasäästu tagada.
Vali energiasäästlikud materjalid. Vali energiasäästlik maja.
